ISBN (International Standard Book Number) ehk rahvusvaheline raamatu standardnumber on väljaandega seotud kood, mida kasutatakse alates 1970. aastatest. Eestis võeti see kasutusele 1992. aastal. ISBN on oluline iga kirjastaja või isekirjastaja jaoks, kui raamatut müüakse raamatupoodides, levitajate kaudu või veebis. Aga mis täpselt on ISBN?
See on unikaalne 13-kohaline kood, mis tuleb igale raamatule ja selle eri formaatidele eraldi taotleda. See seob raamatu metaandmetega andmebaasis pealkirja, autori, toimetaja, kujundaja, kirjastaja, keele ja köitetüübi. ISBN-e kasutatakse nii trükitud raamatute kui ka digiväljaannete ehk e- ja audioraamatute eristamiseks.
Mis on ISBN-i eesmärk ja kellel seda vaja on?
Küsimus, milleks ISBN-i kasutatakse, tekib tavaliselt siis, kui raamat on toimetatud, küljendatud ja korrektuur loetud ning failid valmimas tootmiseks ja raamat levitamiseks. ISBN lihtsustab raamatumüüjate, raamatukogude, hulgimüüjate ja otsingumootorite tööd. ISBN-i põhjal genereeritud ribakoodi skänneriga lugedes võimaldab see kiirelt kuvada raamatu pealkirja, aitab vältida segadust (näiteks sama pealkirjaga raamatute vahetusseminekut) ja automatiseerib logistikat.
Seepärast peaks igaüks, kes plaanib raamatu välja anda, hankima ISBN-koodi projekti alguses, et vältida hilisemaid probleeme levitamise ja müügiga.
Kuidas ISBN-koodi taotleda ja palju see maksab?
Raamatute standardnumbreid koordineerib rahvusvaheline ISBN-i agentuur (International ISBN Agency). Nemad haldavad ISBN-koodide süsteemi ning riiklike agentuuride võrgustikku ja kirjastajate registrit üleilmselt.
Eestis väljastab ISBN-koode Rahvusraamatukogu. Selleks tuleb luua nende kirjastajaportaalis omale konto. Taotluses tuleb märkida teose autor, pealkiri, väljaandja, žanr, formaat ja trükitud väljaande korral ka köite liik. Nende kaudu koodi taotlemine ja väljastamine on autoritele ja kirjastajatele tasuta.
Ka tuleb samasse keskkonda hiljem üles laadida lõplikud failid, mis hõlmavad kogu väljaannet, sh esi- ja tagakaant, ees- ja tagalehte, vahelehti, sisu ja pildiplokke. Failid tuleb edastada ka juhul, kui trükise algmaterjali failid ja võrguväljaande failid on sisult ja vormilt samad. Näiteks e-raamat ja trükitud raamat on kaks erinevat väljaannet, neist on elektronkataloogis kaks erinevat kirjet ja seega tuleb need mõlemad üles laadida.
ISBN vs. ribakood. Mis neil vahet on?
Kuigi ISBN-i ja raamatu ribakoodi mõistet kasutatakse sageli sünonüümidena, ei ole need samad numbrid. ISBN on 13-kohaline numbrijada, mis on raamatule väljastatud. Vöötkood on selle numbri graafiline esitus ehk eri laiusega vöötidest koosnev märgistus. Tänu sellele saavad müügisüsteemid raamatut kiiresti ja täpselt vöötkoodilugejaga skännida.
Kui oled oma ISBN-koodi kätte saanud, saad samas keskonnas genereerida sellele vöötkoodi. Valminud ribakood tuleks raamatule lisada kujundamisprotsessis. Tavaliselt valitakse selleks raamatu tagakaas.
Kas iga raamat vajab ISBN-i?
Tegelikult mitte. Kui annad välja raamatu vaid isiklikuks kasutamiseks ja sõpradele-tuttavatele kinkimiseks, võid seda teha ilma ISBN-koodita. Kui su eesmärk on aga raamatut müüa raamatupoodides, pakkuda laenutamiseks raamatukogudest, anda levikusse e- ja audioplatvormidele, on ISBN-i olemasolu hädavajalik.
Ilma selleta on su levitamisvõimalused piiratud ja jaemüüjad ei võta suure tõenäosusega seda müüki. Seetõttu on oluline ISBN-i ja vöötkoodi juba disainiprotsessi alguses arvesse võtta.
Kuigi see võib tunduda vaid numbrijadana, mängib ISBN raamatumaailmas üliolulist rolli. Olenemata sellest, kas avaldad romaani, biograafiat, luulekogu või midagi muud, peaks ISBN olema algusest peale väljaandmisprojekti osa .
